Back Seznam meklenburských panovníků Czech Liste der mecklenburgischen Herrscher German List of rulers of Mecklenburg English Anexo:Soberanos de Mecklemburgo Spanish Liste des souverains de Mecklembourg French Mecklenburg uralkodóinak listája Hungarian Sovrani di Meclemburgo Italian メクレンブルクの統治者一覧 Japanese Mēklenburgas valdnieku uzskaitījums Latvian/Lettish Lijst van heersers van Mecklenburg Dutch
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) |
Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend kajastab Saksa vürstliku Mecklenburgide dünastia valitsetud alade riikluse kujunemist, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Mecklenburgi vürstlik dünastia põlvnes otseselt slaavi hõimu obodriidide vürstidest (või kuningatest) ja nende esialgne residents asus Mecklenburgi lossis Dorf Mecklenburgis (Mikelenburg) Wismari lähistel. Osana feodaalsest liidust Saksa õiguse all alates aastast 1160 – esialgu sakside võimu all – sai Mecklenburg aastal 1348 vahetult keisrile alluvaks ja selle vürstlikud valitsejad, keisrilt päriliku hertsogitiitli, kutsusid end Mecklenburgi hertsogiteks. Vaatamata mitmele jagunemisele jäi Mecklenburg ühtseks kuni monarhia lõpuni. Esimene Mecklenburgi jagunemine toimus aastal 1234, millega vürstkond maad kaotas. Nii tekkisid osavürstkonnad (isandkonnad) Werle, Parchim-Richenberg, Rostock ja Mecklenburg. Uuemal ajal oli see jagunenud kaheks (osa)hertsogkonnaks: Mecklenburg-Schwerini (I) ja Mecklenburg-Stargard (1348–1471), Mecklenburg-Schwerin (II) ja Mecklenburg-Güstrow (1555–1695) ning Hamburgi jagamisega (1701) Mecklenburg-Schwerin (III) ja Mecklenburg-Strelitz. Siiski säilitas dünastia alati feodaalõigused kogu läänis ja riigi mõlema osa valitsejad omasid alati sarnaseid tiitleid, mis tekitas diplomaatilist segadust.
Viini kongress aastal 1815 andis valitsevatele hertsogitele tiitli Mecklenburgi suurhertsog. Riigi mõlemad osad olid sealt alates suurhertsogkonnad. Mõlema valitseja kõrval kasutas iga troonipärija, tema naine ja kõik teised vürstliku perekonna liikmed Mecklenburgi hertsogi (või hertsoginna) tiitlit, hoolimata vürstide tavapärasest nimest. Mecklenburgi valitsejad nimetasid end Mecklenburgi hertsog (aastast 1815 suurhertsog) Vendide, Schwerini ja Ratzeburgi vürst ning Schwerini krahv, Rostocki ja Stargardi maade isand (Herzog zu / Großherzog von Mecklenburg, Fürst zu Wenden, Schwerin und Ratzeburg, auch Graf zu Schwerin, der Lande Rostock und Stargard Herr).
Monarhia lõppedes aastal 1918 olid Mecklenburgid vanim vürstlik valitsejadünastia Saksamaal. Weimari vabariigi ajal muudeti endine vürstlik tiitel perenime osaks, Herzog zu Mecklenburg.